Pimeda aja veetmine looduses
Selleks, et pimedast ajast maksimumi võtta, mine seiklema loodusesse!
Pimedat aega on kindlasti kõige mõnusam veeta looduses. Mõnele meeldib rahulikult jalutada, teistele aktiivselt matkata. Pimeduses on kosutav ka sportida! Pimeda aja seiklusele on tore minna nii üksi kui mitmekesi, öeldakse, et koos on ikka julgem.
Millal võiks minna loodusesse pimedat aega nautima?
Loodusesse võiks minna külmemal ajal, pikkadel pimedatel õhtutel. Sest just siis on taevas kõige lummavam – üle taeva kaardub sillerdav teemantvaip!
Loodusesse võiks minna kindlasti ka hämaratel sumedatel suveõhtutel, mil õiget pimedust tekib vaid hetkeks. Just siis on ülimalt rahustav istuda rannas kivil ja kuulata vett loksumas, juukseid sasimas soe tuuleiil, ning vaadata päikest hetkeks loojumas ja peagi juba tõusmas.
Soovitame minna loodusesse veel varahommikuste lummavate päikesetõusude nautimiseks, kui maad katab ööjahe kaste, põlvini kerkib sume udu ning kõrvu kostub kaunis linnulaul.
Kuhu võiks minna loodust nautima?
Loode-Eestit iseloomustab imetabane loodus. Siin on mitmeid matkaradasid, ka ringikujulisi, ja loodusõpperadasid. Ka valgustatud terviseradasid, mis on sportimiseks ideaalsed!
Loode-Eesti parimad matkarajad
3 km pikkune Keila-Joa pargi loodusrada on mõnusalt ringikujuline ning selle on võimalik läbida rahuliku jalutuskäiguga paari-kolme tunniga. Rada saab alguse parklast, kulgeb mööda jõe kallast, möödub joast ning jõuab tagasi parklasse. Keila-Joa pargi loodusrada on rekonstrueeritud ja jalutamiseks väga mugav, matkarajal on kaunid rippsillad ja trepid, samuti on rajal 8 põnevat huvipunkti, tutvustavad huvitavamaid loodusobjekte ja Keila-Joa pargi ajalugu. Lisaks on loodusrajal Mati Karmini südamete skulptuur, mille külge pruutpaarid kinnitavad pulmalukke.
Rada on väga jõukohane läbimiseks terve perega, sh väiksemate lastega. Rajal leidub ka mitmeid istepinke, kus jalgu puhata või väike joogipeatus teha.
8 km pikkune rada algab Harku metsa kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres ja kulgeb mööda metsateid ja -sihte.
Raja läbimiseks võib kuluda 3-5 tundi. Mitmete peatus- ja puhkekohtadega rada on tähistatud suunaviitadega ja sealt leiab 13 huvipunkti. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, näiteks Harku mõisani.
Rada tutvustab Harku luitestikku, erinevaid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga.
Metsanurme-Üksnurme loodusõpperada
9-kilomeetrine viitadega tähistatud loodus- ja matkaraja algus- ja lõpp-punkt asub Metsanurme külakeskuse juures. Matkaraja maja infostendil olevas postkastis on matkajatele raja juhised.
Ajaloo uurimused ja leiud kajastavad piirkonna kultuuripärandit, lisaks on Metsanurme küla ja ümbrus huvitav ka loodushuvilistele. Matkarajal on 2 puhkekohta looduslähedase katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga. Rada võimaldab korraldada ka erinevaid lühemaid retki, selleks soovitame kasutada kohaliku retkejuhi teenuseid, võttes retkejuhiga ühendust tel 530 65503 või aadressil metsanurme@gmail.com
Matkarada teeb ringi mööda maalilise Lohusalu poolsaare lõuna- ja põhjakallast ning metsateid. Kulgedes suures osas mööda kallasrada ja sisemaal mööda avalikke teid, on rada tähistatud sinikollaste triipudega puudel ja kividel. Kohati ühtib tee sinivalge tähistusega rahvusvahelise matkarajaga E9. Kellele 7 km matk on liiga pikk, võib ka lühema lõigu ette võtta ning pöörduda tagasi tuldud teed või poolel maal maanteed mööda.
Rada möödub ka Arvo Pärdi keskusest. Keskuses saab tutvuda helilooja loomingu ja elulooga, suvisel ajal tõusta vaatetorni ja nautida vaadet.
3,5 km pikkune rada asub Rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalu looduspargis ja kulgeb esmalt mööda pangapealset ning suundub seejärel mööda kivitreppi panga alla, kust tuleb ringiga tagasi raja alguspunkti. Rajal on 13 suurt infotahvlit sealsele loodusele iseloomulike koosluste kohta. Lisaks veel mitmeid infotahvleid puude ja põõsaste liikide kohta.
Vaatamisväärsused rajal: Rannamõisa pank, Tilgu koopad, pangamets, Kakumäe laht, Tallinna panoraam
Valgejärve rada tutvustab Harjumaal Saue valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Lisaks on võimalik jalgsi / jalgrattaga läbida üle kümne kilomeetri metsateid tutvudes kõikide järvedega.
Vaatamisväärsused rajal: Valgejärve järv ja seda ümbritsev raba, vaatetorn, lubjaonn, hundilõks, Rukkimäed ja järve toitvad allikad.
Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Vaade avaneb lubjasele idakaldale ning järve suubuvatele ojadele. Lubjatud onnis on näha kuidas ennevanasti järvelupja kasutati.
Saare lõunasadamast algav ringikujuliselt läbitav matkarada suundub piki teed loodesse. Huviliste tähelepanu on pälvinud põhjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri pikkusest Balti klindist. Pankrannik on kõige kõrgem (7 m) pankranniku loodetipus asuva triibulise raudbetoonist tuletorni lähedal, mida on võimalik ka külastada. Osmussaarel on rannikulõukad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad. Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid.
Vaieldamatult Loode-Eesti kõige populaarsem matkarada. Matkarada algab pinnasteega, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.
Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.
Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni. Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes ületad Vanajõe sängi ja jõuad Toatse järveni.
Rada on sobiv metsa-, looduse- ja pärandkultuuri huvilistele. Rada on kuiv, jalgsi hästi läbitav, pikkusega 7,5 km, ajaliselt arvesta 4 h. Piknikukohad leiad Allikajärve ja Uuejõe lähedalt.
2 km pikkune rada asub Vormsi maastikukaitsealal. Matkarada viib kolme allikani, millest tuntuim on Suurallikas ning ligi pääseb ka Raviallikani. Rajal on vaateplatvorm 2,5-meetri kõrguse puitkonstruktsiooniga, kust saab nautida vaadet Prästvike järvele. Seal on hea ka linnuvaatlusega tegeleda.
Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvliga. Osaliselt on pinnasetee, liigniisketel aladel laudtee ja purded. Märjal ajal on matkarada mudane ja raskesti läbitav. Sobivateks jalanõudeks on kummikud.
Loode-Eesti valgustatud terviserajad
